Saturday, June 28, 2014

Seitsmes peatükk

Hommikul ärkasin oma voodis. Kaminas praksusid veel viimased tukid. Kuid ma olin üksi, teki all oli soe ja mässisin end veel rohkem sisse. Sulesin uuesti silmad ja järgmine hetk seisis Chann magamistoa ukse vahel, käes kaks tassi kohvi. "I made you coffee, hope you like it, its my first time." Võtsin tassi ja asetasin öökapile. võtsin tast kinni ja tirisin endale lähemale. Sositasin talle kõrva: " I liked yesterday very much."
Ta suudles mind ning ronis mu kõrvale, kergitasin tekki ja vajus minu kõrvale. Asetas ühe käe mu kaela alla ja teisega silitas kõhtu. Ta lõhnas nii hästi, nagu vaikne hommik mere ääres. Kerged suudlused mu kaelale, rinnale ja kõhule panid mind kihelema. Tahaksin veel, aga ei taha saada haiget hiljem, kui ei tule suhtest välja. Kuid siiski olin õnnelik. Ta sositas mulle kõrva :"I wanna make you mine and only mine. You make me want you so much." Vastasin talle, millest olin just ennem mõelnud. Haiget saamisest ja kartusest. Ta austas mu soovi ning haaras mind kaissu.
Hiljem samal päeval panime asjad kokku ja asusime tagasiteele. Chann tegi veel lennujaamas nalja, et kas peab minema, siin ju nii hea elada. Lubasin et tuleme peagi tagasi, seekord siis puhkama. Tagasi Florida jõudes olid Channil sõbrad lennuki vastas. "Yo man, youre back. Where you been al time? " Jack oli üks parimaid sõpru, kellega Chann oli kõige lähedasem, Jack oli see kes Channile tema tulevast naist oli tutvustanud. Kuid nähes mind, kohkusid nad kõik. Mainisin vaikselt Chanile, et ärme suhtest hetkel räägi. Tutvustasin end kui lapsehoidjat ja sõpra.
Tagasiteel koju tegime Channiga peatuse poes, sest kodus polnud süüa enam midagi, ning pidin varuma tita jaoks ka toitu. Vaid kolme päeva pärast tuleb ta tagasi oma issi juurde. Ostsime eestist kaasa veini, mida olime sama õhtu poolikuks jätnud. Koju jõudes ootasid ta sõbrad juba ees. Viisime asjad tuppa ja läksin toitu kappi panema.
Poisid muljetasid viimase aja teemasid. Kuna tema sõbrad tundusid minu suhtes pessimistlikud, tegin koduseid kartulikrõpse ja kanatiibu. Segasin kokku tipikaste ja kutsusin Channi kööki. Tegin talle kiiresti musi ja näpistasin tagumikust. Lihtsalt niisama. Ta suudles mind ja ütles, miks ma pean nii vastupandamatu olema. Vastasin, et magustoit on alati magusam kui ootad kauem. Võtsin köögist klaasi vett ja asusin ka verandale läppar süles interneti surfama.
Poisid istusid elutoas ja klatšisid. Kuulsin kuidas Jack ütles Channile et kas sa pole tüdinud poetoidust. Küsis mis toidust, need Linda tehtud. Ei uskunad õhtu lõpuni, et kodune toit võib nii maitsev olla. Kui Chann verandale hiljem tuli, siis põlvitas mu ette ja ütles: " You want something to do, watch a movie or something." Ja nii meie õhtu veeres, teineteise kaisus tema magamistoas, kui järsku tundsin et nüüd on aeg.
Chann vaatas filmi ja silitas mu puusa. Küsisin, kas film juba läbi ei saa , ma ei viitsi lõpuni vaadata. Ta vaatas mind ja ma suudlesin teda. Vaikselt avasin ta püksirihma ja nööpisin esimese nööbi lahti. Ta peatus ja küsis:" Are you sure? we can wait". Ma ei lasknud tal lauset lõpetada ja suudlesin teda kirglikult. Meeletu kirg, mis mind valdas oli tohutu, tema keha oli nagu mulle loodud, tema tugevad käed minu ümber hellistasid mind just sealt kus tundsin, mis pakub mõnu. Väänlesime kuumas õhkkonnas, mõnulaine laine järel. Tundsin kuidas maapind värises meie all. Koos vajusime ekstaasi ning armatsesime kuni tabasime laine tippu.

No comments:

Post a Comment