Lennuk maandus. Õhk oli soe ja paks. Pärit põhjapoolsemast kliimast ei olnud harjunud sellise kliimaga. Käes ainult paber kus aadress, võtsin takso ja asusin teele. Ootusärevus oli suur ja käed hakkasid kergelt higistama. Korra hakkasin mõtlema oma riietusele, seljas seelik ja õhuke topp. Kas ma olen liiga avalikult riides? Kas ma näen liiga lihtne ja vabameelne välja? Lapsehoidja töö, see ei ole selline vabameelne. Lasin teha peatuse bensiinijaamas ja vahetasin ikkagi riided.
Peas keerles nii palju mõtteid, enne kui jõudsin jälle ümber mõelda, olin kohal. Issand kui suur maja, olin sattunud rikaste rajooni, nagu meil seda nimetatakse. Värisevate kätega võtsin oma väikse koti ja maksin elus esimest korda dollaritega. Tee väravani tundus nii pikk, nagu oleks kõndinud terve igaviku. Helistasin kella ja korra vist tahtis süda seisma jääda. Vastas mahe meesterahva hääl: "Yes!". Olin juba unustanud, et nüüd tuleb hakata interjuud inglise keeles andma. Õnneks olen ikkagi selles keeles pädev ja vastasin enesekindlalt: " Im the girl for nanny interviu!". Käis piiks ja värav avanes :" Come in, i´ll be right there!".
Nii kaunis maja ja ümbrus. Õues uhked luksusautod ja mootorratas. Oh jumal, kuhu ma olen sattunud! Seisin trepil ning ukse avanedes, tabas mind suur üllatus. Saatus teeb vist mulle vingerpussi, uksel seisis pehmetes soojades pükstes ja valges t särgis minu lemmik meesnäitleja Chann, kellest ma olin nagu iga ameerika naine unistanud. Peale oma pere lagunemist vaatasin just tema filme, ning mõtlesin, kui hea oleks elada sellise inimesega koos. Tõeliselt nägus mees, mõtlesin endamisi ja punastasin nähtavalt. Naeratasin, kuid samas tabas mind kohe mõte, mida olin ragistanud eelmine õhtu. Kuid ei saanud ju enda kurbi mõtteid veel välja näidata inimesele, kes oli kaotanud oma naise ja kandis üksi hoolt oma väikse lapse üle.
Läksime tuppa, maja oli kaunis, kuid esimese asjana jäi mulle siiski silma pisike plika, kes oli siiski vaid 3 kuune. Nii pisike ja haavamatu. Magas oma hällis nagu pisike nuku. Võtsime istet suures toas diivanil, mis oli nii pehme. Vaikus. Ei osanud midagi küsida ega julgenud veel. Nägin kui ära nutetud olid Channi silmad. Tegin siis ise juttu. "Im here because I saw the ad in internet.I can see that maybe its not the great time I came." Ta küsis miks. Ja just too moment ärkas beebi, nutis halamatult. Chann nagu tõeline isa tõusis välgukiirusel ning jooksis hälli juurde. Beebi nuttis lakkamatult. " I tried to put her asleep for three hour before, but its so hard. He wont eat, crying all the time. I dont know what to do. " Chann hakkas ise ka nutma. Otsustasin teda säästa ja kui mul endal tulid pisarad silma, pühksin nad ja küsisin : " would you like me to try, i have the way with babys". Ta andis tütrekese minu sülle ning panin lapse diivanile selili, Lapsel tuli näkku ehmund pilk. Kuid järgnev oli uskumatu. Hakkasin titaga rääkima : " Your daddy is tiered, you, baby are also tired. Your so sweet , you make your daddy so proued. Tita rahunes ning hakkas kilkama. Võtsin tita sülle ja küsisin kus suunas köök. Tital kõht ju tühi. Tegin pudeli soojaks ja võtsin beebi õrnalt sülle. Toitsin teda pudelist. Nii kui pudel sai tühjaks, vajusid tital silmad kinni. Laulsin titale eesti keeles unelaulu, nii kui ta uinus. Selleks kulus vaid veerand tundi. Kiigutasin titat süles. Chann seisis ja imestas, kuidas on see võimalik. Panin beebi voodisse ja kõrvale oma salvräti et minu lõhn oleks lähedal. Küsisin kas nüüd intervjuu aeg ja vastus tuli eitav. Mõtlesin, mis ma nüüd valesti tegin. Appi...kas ongi mu unistus läbi.
Peas keerles nii palju mõtteid, enne kui jõudsin jälle ümber mõelda, olin kohal. Issand kui suur maja, olin sattunud rikaste rajooni, nagu meil seda nimetatakse. Värisevate kätega võtsin oma väikse koti ja maksin elus esimest korda dollaritega. Tee väravani tundus nii pikk, nagu oleks kõndinud terve igaviku. Helistasin kella ja korra vist tahtis süda seisma jääda. Vastas mahe meesterahva hääl: "Yes!". Olin juba unustanud, et nüüd tuleb hakata interjuud inglise keeles andma. Õnneks olen ikkagi selles keeles pädev ja vastasin enesekindlalt: " Im the girl for nanny interviu!". Käis piiks ja värav avanes :" Come in, i´ll be right there!".
Nii kaunis maja ja ümbrus. Õues uhked luksusautod ja mootorratas. Oh jumal, kuhu ma olen sattunud! Seisin trepil ning ukse avanedes, tabas mind suur üllatus. Saatus teeb vist mulle vingerpussi, uksel seisis pehmetes soojades pükstes ja valges t särgis minu lemmik meesnäitleja Chann, kellest ma olin nagu iga ameerika naine unistanud. Peale oma pere lagunemist vaatasin just tema filme, ning mõtlesin, kui hea oleks elada sellise inimesega koos. Tõeliselt nägus mees, mõtlesin endamisi ja punastasin nähtavalt. Naeratasin, kuid samas tabas mind kohe mõte, mida olin ragistanud eelmine õhtu. Kuid ei saanud ju enda kurbi mõtteid veel välja näidata inimesele, kes oli kaotanud oma naise ja kandis üksi hoolt oma väikse lapse üle.
Läksime tuppa, maja oli kaunis, kuid esimese asjana jäi mulle siiski silma pisike plika, kes oli siiski vaid 3 kuune. Nii pisike ja haavamatu. Magas oma hällis nagu pisike nuku. Võtsime istet suures toas diivanil, mis oli nii pehme. Vaikus. Ei osanud midagi küsida ega julgenud veel. Nägin kui ära nutetud olid Channi silmad. Tegin siis ise juttu. "Im here because I saw the ad in internet.I can see that maybe its not the great time I came." Ta küsis miks. Ja just too moment ärkas beebi, nutis halamatult. Chann nagu tõeline isa tõusis välgukiirusel ning jooksis hälli juurde. Beebi nuttis lakkamatult. " I tried to put her asleep for three hour before, but its so hard. He wont eat, crying all the time. I dont know what to do. " Chann hakkas ise ka nutma. Otsustasin teda säästa ja kui mul endal tulid pisarad silma, pühksin nad ja küsisin : " would you like me to try, i have the way with babys". Ta andis tütrekese minu sülle ning panin lapse diivanile selili, Lapsel tuli näkku ehmund pilk. Kuid järgnev oli uskumatu. Hakkasin titaga rääkima : " Your daddy is tiered, you, baby are also tired. Your so sweet , you make your daddy so proued. Tita rahunes ning hakkas kilkama. Võtsin tita sülle ja küsisin kus suunas köök. Tital kõht ju tühi. Tegin pudeli soojaks ja võtsin beebi õrnalt sülle. Toitsin teda pudelist. Nii kui pudel sai tühjaks, vajusid tital silmad kinni. Laulsin titale eesti keeles unelaulu, nii kui ta uinus. Selleks kulus vaid veerand tundi. Kiigutasin titat süles. Chann seisis ja imestas, kuidas on see võimalik. Panin beebi voodisse ja kõrvale oma salvräti et minu lõhn oleks lähedal. Küsisin kas nüüd intervjuu aeg ja vastus tuli eitav. Mõtlesin, mis ma nüüd valesti tegin. Appi...kas ongi mu unistus läbi.
No comments:
Post a Comment